Tänane päev on olnud liiga tegevusterohke:
Hommikul ärkasin liiga vara üles ning nagu tavaks ei suuda ma ka teistel lasta normaalselt magada. Algul ärkas ema üles, siis ma ehmatasin Tiinat, et võiks nati varem lennujaama minema hakata ning lõpuks suutsin ka Kadrile peavalu valmistada kuna tirisin Tiina varem järgi ja tänu sellele pidi Kadri ka hästi kiiresti tegutsema, kui soovis linna saada.
Lennujaamas käis kõik kähku ning probleeme ei tekkinud. Pille tuli mind ära saatma :D ja Maarika helistas ka enne äraminekut.
Esimene lennuk, millega Riiga sõitsin oli pisike ning raputas jubedalt, õnneks teine lennuk oli rahulikum. Annika sai teises lennukis punase kaardi, kuna viskas paberi maha. Ma ei teadnudki, et selliseid asju lennukites jagatakse. Ausalt öeldes oli see natuke naljakas.
Igatahes jõudsime Gatwicki jaama täiesti tervelt. Sealt edasi sõitsime bussiga Birminghami lennujaama, kus meid oleks pidanud ootama keegi, kuid kedagi polnud. Alguses ei saanud me kedagi ka telefoni teel kätte. Pakun, et kõik me olime üpris vihased, kuna meile polnud keegi andnud infi selle kohta, mis teha, kui midagi sellist juhtub. Mingil hetkel saime Eestist Kaisa kätte, kellest polnud mingit kasu... krt. Huvitav mille eest ta palka saab küll... midagi tarka ta küll pole teinud. Kõik oleme ise pidanud ära tegema ning enamik tema vastuseid oli, et ma ei tea..., ma ei saa..., mõtle midagi välja... jne. Tema vastus meie probleemile oli, et hommik on õhtust targem. mis ta arvas, et me jääme lennujaama magama?!!! KOHUTAV! Hommikul suhtleme. EI TÄNAN..
Igatahes saime mingil hetkel kätte Tia, kes saatis kohe meile autojuhi järgi. Millegipärast oli neil arvamus, et me tuleme 30 minutit hiljem. Kusagile oli mingi viga sisse sattunud
Pärast jõudsime mõnusasse hotelli, kus ma jagan tuba Catrionaga, Annika on teises toas üksinda. kolm toidukorda makstakse kinni... muide õhtusöök maitses fantastiliselt.
Ok, kuna mul netis olemine siin hotellis maksab, siis püüan homme raamatukogu üles leida ning seal tasuta netis logeleda.
Hommikul ärkasin liiga vara üles ning nagu tavaks ei suuda ma ka teistel lasta normaalselt magada. Algul ärkas ema üles, siis ma ehmatasin Tiinat, et võiks nati varem lennujaama minema hakata ning lõpuks suutsin ka Kadrile peavalu valmistada kuna tirisin Tiina varem järgi ja tänu sellele pidi Kadri ka hästi kiiresti tegutsema, kui soovis linna saada.
Lennujaamas käis kõik kähku ning probleeme ei tekkinud. Pille tuli mind ära saatma :D ja Maarika helistas ka enne äraminekut.
Esimene lennuk, millega Riiga sõitsin oli pisike ning raputas jubedalt, õnneks teine lennuk oli rahulikum. Annika sai teises lennukis punase kaardi, kuna viskas paberi maha. Ma ei teadnudki, et selliseid asju lennukites jagatakse. Ausalt öeldes oli see natuke naljakas.
Igatahes jõudsime Gatwicki jaama täiesti tervelt. Sealt edasi sõitsime bussiga Birminghami lennujaama, kus meid oleks pidanud ootama keegi, kuid kedagi polnud. Alguses ei saanud me kedagi ka telefoni teel kätte. Pakun, et kõik me olime üpris vihased, kuna meile polnud keegi andnud infi selle kohta, mis teha, kui midagi sellist juhtub. Mingil hetkel saime Eestist Kaisa kätte, kellest polnud mingit kasu... krt. Huvitav mille eest ta palka saab küll... midagi tarka ta küll pole teinud. Kõik oleme ise pidanud ära tegema ning enamik tema vastuseid oli, et ma ei tea..., ma ei saa..., mõtle midagi välja... jne. Tema vastus meie probleemile oli, et hommik on õhtust targem. mis ta arvas, et me jääme lennujaama magama?!!! KOHUTAV! Hommikul suhtleme. EI TÄNAN..
Igatahes saime mingil hetkel kätte Tia, kes saatis kohe meile autojuhi järgi. Millegipärast oli neil arvamus, et me tuleme 30 minutit hiljem. Kusagile oli mingi viga sisse sattunud
Pärast jõudsime mõnusasse hotelli, kus ma jagan tuba Catrionaga, Annika on teises toas üksinda. kolm toidukorda makstakse kinni... muide õhtusöök maitses fantastiliselt.
Ok, kuna mul netis olemine siin hotellis maksab, siis püüan homme raamatukogu üles leida ning seal tasuta netis logeleda.
