Mistras

Laupäeva hommikul kell 10 istusime bussi, mis viis Mistrasi. Mistras on linnake natuke üle 5 kilomeetri Spartast eemal. Tegelikult eesmärgiks polnudki linna ise vaid selle kõrval mäe tipus asuv vana linnus.

 Tippu ronimine võttis aega natuke üle tunni ja sisaldas palju naljakaid juhtumeid

puhkepause

sõbrapilte

 ja vägevaid vaateid

 Tippu jõudes pildistamine jätkus

Tagasitee bussipeatusesse läks väga kiiresti, kuid kiisude pildistamiseks tuli kindlasti aega leida

Kuna pilte on väga palju ja ma kõike neid siia ei suuda panna siis albumisse pääseb siit. 

Tagasi jõudes olime kõik väga näljased seega jalutasime ülikooli ning sõime seal lõunaks moussakat ja mängisime paar tundi unot. 

Õhtuks sättisime end Mariaga jälle baari minekuks valmis

Pühapäeva hommikul ärkasin päris väsinuna, kuna peale selle, et Maria minuga öösiti räägib hakkas ka peegel öösel minuga jutustama (kahjuks või õnneks ei oska ma kreeka keelt, et aru saada millest). Unenäod on ikka huvitavad, hakkasin juba vaikselt harjuma kummaliste helide ja värisevata vooditega siin toas.

Väljas jalutamas käies leidsime ühe pisikese armsa sisaliku

Eile käisime haiglas kus toimus molekulaarbioloogia tund ning jutustasime DNA-st, replikatsioonist, traskriptsioonist, translatsioonist ning nende kasutamisest meditsiinis. Jutt läks nii detailseks, et vahepeal oli ikka päris raske jälgida toimuvat.

Täna hommikul kell 9 algas tund laboris. Kuna loeng oli kreeka keelne siis natuke teooriat jäi saamata, kuid praktiline oli palju huvitavam. Enamikel olid kaasas erinevad materjalid, millest proove võtta. Mind pandi kokku kahe kreeka tüdrukuga, kellest ühega teeb Maria projekti kommunikatsioonides. Maria sai laborikaaslaseks mulle tundmatu kreeka tüdruku. üheks materjaliks mikroskoobi all vaatamiseks oli meie grupil kaasa võetud 10 päeva vana jogurt (minu arvates näeb see jänese moodi välja)

Maria võttis väljas kaasa prooviks lille, mille tolmukas nägi mikroskoobi all väga ilus välja

Paljudel gruppidel olid väga huvitavad materjalid, kuid kahjuks pilti sain teha ainult kahest. Eks järgmine kord proovin rohkem pildistada.

2 nädalat Spartasse saabumisest

Kiire ülevaade nädalast:

Laupäeval kutsuti meid Cosmopolitani, seega sai kohvrites sobrada ning normaalsemaid riideid otsida. Kuna kohalikud väitsid, et talvel kõrgeid kontsasi eriti ei kanta siis jätsin enda omad ka kohvrisse (osaliselt kuna üks konts minu arvates kriuksus).

Maria sai ka peoriided selga :D

Baaris saime kokku Lefi, Eirini ja Kikiga. Magama saime peale viit.

Pühapäeval mängisime natuke turiste ning leidsime uue musklis mehe, kellega pilti teha

Väike näide lõunasöögist

Õhtuks läksime Lefi juurde ning mängisime natuke monopoly. Tagasi hotelli jõudsime kahe kolme vahel. Esmaspäeva hommikul magasime sisse ning sööma jõudsime 5 minutit enne hommikusöögi lõppu. 

Teisipäeval õpetas Maria Lefile ja Eirinile Unot

Kolmapäeva hommikul peale hommikusööki läksime kooli Merfyga kokku saama. Ta on esimese kursuse üliõpilane, kellega koos peaksime tegema kommunikatsioonis projekti. 

Kuhugi poodi või kohvikusse polnud võimalik minna, kuna streigi tõttu oli kõik suletud. Maria sai ka natuke streigist osa võtta

Hotelli tagasi jõudes avastasime, et meile on kaks uut sooja tekki jäetud. (Tõenäoliselt tänu Maria austajale)

Õhtul tegime kaua kodutööd. Maria teema oli raseda toitumine ning ma pidin tegema imiku toitumisest ettekande. Peale ettekande valmis saamist lugesin molekulaarbioloogia kodutööd. Kahtlasel kombel oli kõik juba varem teada, kuid enamuses unustatud.

Neljapäeval esitlesime oma dietoloogia kodutööd ning saime järgmiseks nädalaks lapse ja nooruki toitumise. Molekulaarbioloogiat ei jõudnud veel rääkida, kuid saime lugemist juurde ja järgmiseks nädalaks kutsuti meid laborisse :D vaatame kuidas baktereid kasvatada.

Peale lõunat läksime kohvikusse kus mängisime Maria, Lefi, Eirini, Rita ja Kikiga umbes 5 tundi unot.

Mängud lõpetasime umbes kell 7 kui Eirinil läks kõht tühjaks ning otsustati minna ülikooli õhtust sööma. Väga harjumatu on kell 19.30 olla ainsatena koolis ning süüa õhtusööki.

Täna hommikul pidime kell 12 saama haiglas kokku Merfy ja kommunikatsioonide õppejõuga, kuid 10.30 saime sõnumi, et tulge ikka 11. Eks siis saigi joostud mäest üles haiglasse, kus loeng toimus ja arutatud 5 minutit projekti. 

Toast avastasime, et minu voodisse oli ilmunud kolmas padi, mis rändas sujuvalt Maria voodisse. Natuke raske on inimestele seletada, et mulle ei meeldi padjaga magada, õnneks Marial on vastupidine mõtlemine, et mida rohkem seda uhkem, seega kõik uued padjad on teretulnud.

30 minutit tagasi loojus päike ning ma sain ilusad roosad mägedega pildid, mis sobivad ideaalset, et soovida Kadrile õnne juubeli puhul :D

pealelõunane apelsinimahl

Hommikul ärkasime varakult, kuna tunniplaani järgi pidime haiglas kõrval olevasse ülikooli ossa minema. Jõudsime kohale 20 minutit varem lootuses, et saaks varem õppejõuga rääkida, kuid avastasime, et terves hoones polnud kedagi ja ruum, kus loeng pidanuks toimuma oli tühi. Segaduses olles läksime Mariaga maja ette päikse kätte istuma. Umbes 5 min hiljem otsustasime tagasi maija minna ning leidsime eest ühe mehe, kes õnneks oskas natuke inglise keelt ja leidis meile õige klassi kiiresti üles. Eelnev tund parasjagu kestis, kuid meid kutsuti rahulikult klassi. Maria tardus hetkeks nähes kui palju õpilasi oli klassis. Õppejõud oli väga sõbralik ja õpilased tundusid ka toredad. Kahjuks pole hetkel võimalik ka sellest ainest osa võtta, sest me ei räägi kreeka keelt, kuid meile lubati veel natuke kodust tööd. Seekord grupitööd koos kohalikega. 

Peale seda jalutasime tagasi hotelli ning ma õppisin kaks tundi kuidas riideid käsitsi pesta. Tuleb mainida, et pesumasina puudumine kulutab ikka kohutaval kogusel aega. Kodus oleks pesu 15 minutiga pestud ja hommikuks ka kuiv. Tuleb rohkem nautida tänapäevaseid mugavusi.

Õhtul kutsuti meid kohvile Lefi, Eirini ja veel paari ülikoolis kohatud õpilase poolt. Kohvi ma küll ei joo, kuid apelsinimahl maitses seal väga hästi. Maria väitis, et kohalik kohvi pole ikka see päris õige. 3,5 h hiljem otsustati meile teha väike tuur Spartas, peale mida tulime tagasi hotelli. 

Peaks mainima veel, et mu püksid ikka veel tilguvad ning ma hakkan tõsiselt kaaluma ühe läheduses asuva pesumaja teenuse kasutamist.

Katusel

Hommikul käisime apteegis ja saime suure hädaga Mariale päevituskreemi. Tundub, et Kreeklased arvavad tõesti, et 25 kraadi on talv. Edasi rääkisime ühe hotellitöötaja ära, et saaks hotelli katusele päevitama minna. Brošüüri järgi pidi seal asuma aed, kuid Dimitris rääkis, et seal pole ammu enam aeda, kuid lubas meid ikka sinna päevitama. Hotellil on 4 korrus (pluss ground floor, seega eesti mõistes 5 korrust), seega alla vaadates ei tundunudki me väga kõrgel, kuid väidetavalt on Sparta Inn kõige kõrgem maja Spartas, seega tuli kindlasti teha üks vaatega pilt

Katuselt leidsime tühjad lillepotid, väga sogase ja täis kasvanud veega väikse basseini ja kaks mugavat lamamistooli :D Ideaalne päevitamiseks

Õppimise osas oleme rääkinud kahe õppejõuga, kes andsid meile kodused ülesanded ja tähtajad, milleks need vaja teha. Esimene tähtaeg on dietoloogiaga, kus tuleb teha ettekanded raseda toitumise kohta ja imiku toitumise kohta (rõhk rinnapiima kasulikkusel). Molekulaarbioloogias anti natuke lugemist, et siis järgmisel nädalal oleksime võimelises arutlema antud teemal. Arvutitega seotud ainetes tuleb oodata esmaspäevani, siis saab konto teha e-kursusele ja sealt tulevad ülesanded. Homme tuleb veel käia läbi haiglast (seal asub üks osa ülikoolist) ja uurida viienda aine kohta.

Täna saime jutu käigus teada, et Peoloponnese ülikool Spartas on ehitatud alles 2005 aastal ning seega pole kõik veel paigas. Paar õppejõudu on veel puudu ja õpilasi selles ülikoolihoones on alla 500. Kui arvestada veel täna nähtud praktikaruume siis tuleb tõdeda, et arenguruumi veel on. Kuid siiani on kõik õppejõud ja õpilased olnud nii sõbralikud, et probleeme ei pane üldse tähelegi. 

Huvitavad faktid: mina ja Maria oleme esimesed välisüliõpilased selles ülikoolis ja samal ajal oleme me esimesed TTK üliõpilased Kreekas.

Tund ülikoolis

Täna pidime Mariaga minema Peloponnese ülikooli ja sealt leidma üles Sofia (ta tegeleb välisõpilastega selles ülikoolis). Olime ebaviisakalt eestlaslikud ning jõudsime 5 minutit varem ja Sofiat polnud veel kohal, kui õnneks tegeles meiega üks teine õppejõud. Meile seletati, et need ained, mida tegema pidime toimuvad alles kevadsemestris, seega tuleb valida teised. 

Valisime siis kiirkorras uued ained:

Introduction to informatics

Communication skills 

Clinical dietology - Väidetavalt selle ainega läheme lasteaedadesse ja räägime lastele toitumisest ning mõõdame ja kaalume neid.

Application of the molecular biology in health sciences - Selles aines peaks palju tööd laboris tegema (ma ei mäletagi, et oleks Eestis kordagi laboris mõnda ainet teinud)
Computer applications in financial management of healthcare units - Mind huvitab küll kuidas Kreekas finantsvärk toimib.

Igatahes uued ained saatsin Eestisse, et sealt saada nõusolek. Loodetavasti saab homme selle kohta rohkem informatsiooni.

Pilt ülikoolist

Kõigile kes avaldasid soovi näha pilte hotellitoast

Vannituba on meil väga pisike, kui uks on avatud pole võimalik dušši alla minna.

Kuna mulle hakkas panoraamide pildistamine väga meeldima siis siin on veel üks vaade mägedele, seekord rõdult peale vihma

Natuke veel mägesid

Täna järgisime Mariaga teeviita mida panin juba eile tähele, see lubas, et 800m hotellist on iidne teater. Kaugusest ei tea midagi kuid enne teatri üles leidmist sattus teele üks kassipoeg, kellest tuli lihtsalt pilti teha Antud pildil sööb ta tuunikala pasteeti.

Tuleb välja, et peale laimide kasvatavad kreeklased ka palju oliive (mitte, et see väga üllataks)

Natuke mind ka oliivipuude vahele

Enne teatrini jõudmist ehmatas meid üks suur sisalik

Ja väga palju hiiglaslikke sipelgaid

Lõpuks leidsime ka teatri varemed üles

Kuid mind köitsid ikkagi mäed rohkem

Natuke reisist ja Spartast

Kolmas päev Kreekas, millega ma siis hakkama olen saanud?

Alustan siis kolmapäevast, mis oli üks väga kiire päev. Hommikul sain Mariaga Tallinnas kokku. Ta polnud veel isegi asju pakkinud veel. Samas eks ma lõpetasin asjade pakkimise ka alles kolmapäeva õhtul kusagil kümne üheteist vahel. Käisime TTK-s ja uurisime mis saab siis kui me Kreekasse läheme. Loodetavasti saab diplomi kätte ilma probleemideta. Maria läks varakult koju asju pakkima ning ma jooksin Keilasse näituse avamisele. Peale näituse avamist kiirustasin koju, et kohver lõpuni pakkida.

Neljapäeva hommikul ärkasin natuke peale viit, kartes lennukist maha jääda. Õnneks Tõnis oli nõus mind lennujaama sõidutama, seega ei pidanud transpordi pärast muretsema (suured tänud). Natuke peale seitset jõudis Maria ka lennujaama. Esimene lend oli Tallinnast Riiga ühe mini lennukiga, mis logises jubedalt. Riias tuli paar tundi oodata järgmist lendu, kuna lennuk Ateenasse jäi natuke hiljaks. Veetsime aega laevade pommitamist mängides. 

Seega alles pool neli maandusime Ateenas. Sekund enne maandumist ütles Maria pops ja siis lennuk puudutas maad põmm (päris kõhedaks võttis see maandumine tegelikult). Terve reisi vältel ma pidevalt klõpsutasin pilte pilvedest ja maastikust jne.

Peale maandumist leidsime kerge vaevaga üles bussi ning peale tunnikest loksumist olimegi bussijaamas. Linnaliinilt maha tulles saime kohe tunda natuke Kreeka elu: mingi mees karjus ühe bussi kõrval ja taksojuhtide lärm oli üpris häiriv. Positiivne avastus oli, et kõik kreeklased, kellega bussijaamas rääkima juhtusime oskasid inglise keelt. Sel hetkel ei jõudnudki ilma eriti tähele panna, kuid uude bussi istudes oli tunda, kuidas päike kõrvetab ja õhku hakkas väheks jääma. Liikudes tekkis õhku natuke juurde. Ja jälle ma nagu korralik turist ikka ei suutnud üldse fotokat käest panna.

Üle kolme tunni hiljem olimegi Spartas, väljas oli pime ja ühe apteegi termomeeter näitas 22 kraadi sooja väljas. Bussijaamast saime Sparta kaardi, võtsime oma kotid selga ning 15 min hiljem olimegi Hotell Sparta Inn-is.

Paar pilti vaatest rõdul õhtul (õhtul umbes kella viiest läheb väljas ikka väga pimedaks)

Ja mõned pildid vaatest rõdul reede hommikul (avastasin üllatusega, et Sparta on igast küljest ümbritsetud mägedega)

Hommikul sai ajaviitmiseks ka monopoly mängida

Kõik Kreeklased kipuvad laimi kasvatama, igal pool oli laimi puudega aedu

Loomadest ja õitsvatest lilledest peab ka ikka pilti tegema